Teostus: torudest torujuhtmeni
Nord Streami gaasijuhe on inseneriteaduse tippsaavutus, mis hõlmab keerulist logistikat koostöös varustajate ja lepingupartneritega üle terve maailma. Projekt seisneb kahe teineteise suhtes paralleelse gaasitoru rajamises läbi Läänemere.
Esimese toru ehitus lõpetati tähtaegselt
2010. aasta aprillis alustasid Nord Streami lepingupartnerid esimese 1224 km pikkuse gaasitoru ehitamist. Gaasijuhtme esimese toru ehitus lõpetati 2011. aasta juunis ning see võeti kasutusele 2011. aasta novembris pärast ulatuslikke survekatseid ja seadistustegevusi. Teise toru ehitus algas 2011. aasta mais. Esimese toruga paralleelselt kulgeva teise toru kasutuselevõtt on planeeritud 2012. aasta viimasesse kvartalisse. Kummagi toru tarnemaht on ligikaudu 27,5 mkm maagaasi aastas.
2012. aasta lõpuks võetakse kasutusele Nord Stream torujuhtmesüsteemi mõlemad toruliinid. Üheskoos suudavad need aastas edastada kuni 55 miljardit kuupmeetrit gaasi.
Spetsiaalselt Läänemere jaoks tehtud planeeringud
Mõlemad Nord Streami gaasijuhtmesüsteemi torud paigaldatakse kolmes osas. Torude seinapaksus erineb sektsiooniti vastavalt gaasivoolu suunale. Gaasi rõhk torudes edasi liikudes väheneb. Seetõttu on torude seinad kõige paksemad gaasitoru alguses Venemaal, Portovaya lahes ning kõige õhemad toru lõpuosas Saksamaal, Greifswaldis.
Kumbki toru koosneb umbes 100 000-st osast. Piki gaasijuhtme marsruuti tegelevad viis sadamat pidevalt betooniga kaetud torude toimetamisega Nord Streami lepingupartnerile Saipemile ning selle alltöövõtjale Allseas kuuluvatele ning nende poolt opereeritavatele pargastele. 2010. aastal kasutati gaasitorude paigaldamiseks kolme alust, mis töötasid marsruudi erinevates lõikudes. Kuni 2011. aasta keskpaigani kasutati kahte pargast. Alates 2011. aasta keskpaigast kuni 2012. aasta kolmanda kvartalini tegeleb teise toru paigaldamisega Saipemi Castoro Sei. Gaasitorude paigaldustööd planeeriti ajaliselt nii, et selle mõjud keskkonnale oleksid võimalikult väikesed. Näiteks jälgiti tööde planeerimisel, et tööd ei segaks hülgeid poegimisperioodil ning kalu kudemise ajal.
Torude paigaldustöid teostatakse kolme alusega
Saipem organiseeris töödeks kolm alust, millest kaks vastavad spetsiaalsetele gaasitorude paigaldamiseks vajalikele nõudmistele. Spetsiaalselt madalas vees töötamiseks disainitud Saipemi Castoro Dieci töötas Greifswaldi lahes Saksamaal. Castoro Dieci paigaldas 28 kilomeetri pikkuse lõigu mõlemast gaasitorust töötades 2010. aasta juunist oktoobrini. Firmale Allsea kuuluv laev Solitaire, mis on suurim gaasitorusid paigaldav laev maailmas, paigaldas 342,5 kilomeetri pikkuse osa mõlemast gaasitorust ajavahemikus 2010. aasta septembrist kuni 2011. aasta augustini. Dünaamiliselt positsioneeritav alus on ideaalne laev töötamaks ülekoormatud Soome lahes. Saipemi Castoro Sei paigaldab umbes 70% ehk 853,5 kilomeetri pikkuse lõigu mõlemast torust. See alus alustas tööd 2010. aasta aprillis ning lõpetas esimese toru paigaldustööd mais 2011. Castoro Sei alustas teise toru paigaldustöid juunis 2011.
Kuidas seda tehakse
Gaasitorude paigaldustööde ettevalmistavas faasis uuritakse merepõhja kaugjuhitava liikuriga (ROV), et kindlustada toru paigaldustööde ohutus ning kontrollida üle need merepõhja kohta käivad andmed, mis koguti pikaajalises marsruudi planeerimise faasis. Lisaks tuleb gaasijuhtme marsruudi mõnedes osades tasandada merepõhja kruusaga, et luua gaasijuhtmele stabiilne alus. Kruus transporditakse ning ladustatakse spetsiaalsetele alustele, mis paiknevad kohtades, kus kruusaga tasandamine enne torude paigaldamist on vajalik. Gaasitorude paigaldamiseks mõeldud laevadel toimuv ehitusprotsess koosneb erinevatest etappidest nagu servade kaldlihvimine, keevitamine, testimine ning gaasitoru merepõhja asetamine. Kvaliteedi ja töö- ning terviseohutuse nõuetele vastavuse tagamiseks on paika pandud väga täpsed protseduurireeglid. Peale paigaldamist kontrollitakse gaasitoru uuesti üle veealuse kaugjuhitava liikuriga (ROV), et veenduda toru õiges asukohas.
Peale ehitustööde lõppu täidetakse kõik kolm toru osa veega ning testitakse rõhku, et veenduda torude mehaanilises korrektsuses. Seejärel ühendatakse toru kolm osa vee all keevitades. Kui toru on täies pikkuses ühendatud, tühjendatakse see veest ning et tagada täielik turvalisus enne maagaasi sisselaskmist testitakse torusid ka lämmastikuga. Gaasitoru kolme osa ühendamine toimub kahes kohas, kus rõhk muutub. Esimese toru kolme osa ühendamine toimus 2011. aasta juunis. Teise toru testimine on planeeritud 2012. aastaks ning veealune ühendamine sama aasta suveks.
Gaasitarned esimese toru kaudu algas 2011. aasta novembris. 2012. aasta lõpuks on töökorras mõlemad Nord Streami gaasitorud. Mõlema toruliini kaudu kokku on gaasjuhtme kaudu võimalik transportida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.
