Gaasijuhe läbib mitmete riikide territoriaalvett
Nord Streami gaasijuhtmesüsteemi piiriülene olemus on üks selle unikaalsemaid aspekte. Gaasijuhe läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndeid või territoriaalvett.
Enne ehituse algust oli vaja nende riikide poolt väljastatud lubasid ning seetõttu pidas Nord Stream kõikide nende riikidega ulatuslikke konsultatsioone garanteerimaks, et gaasijuhtme rajamine on täielikult nende riikide seadusandlusega kooskõlas. Lisaks neile viiele riigile võib gaasijuhtme rajamine mõjutada ka Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Seetõttu olid ka need neli riiki kaasatud konsultatsiooniprotsessi.
Konsultatsioonid üheksa Läänemere-äärse riigiga
ÜRO Euroopa majanduskomisjon võttis 1991. aastal Soome linnas Espoos vastu konventsiooni, mille kohaselt kehtib kõikide osapoolte jaoks kohustus hinnata erinevate projektide keskkonnamõjusid juba varases planeerimisjärgus . Espoo konventsioon kohustab lepingupooli informeerima partnereid ning nendega konsulteerima kõikide suurte projektide puhul, millel võivad olla olulised piiriülesed keskkonnalased mõjutused. Espoo konventsioonile vastava rahvusvahelise konsultatsiooniprotsessi eesmärk on anda kõikidele riikidele, keda Nord Streami gaasijuhtme projekt võib mõjutada, võimalus hinnata ja analüüsida projekti potentsiaalseid mõjusid. Nord Stream esitas põhjaliku aruande, mis andis ülevaate gaasijuhtme rajamisega seotud piiriülestest keskkonnamõjudest – seda nimetatakse Nord Stream Espoo aruandeks. Keskkonnamõjude hindamine piiriüleses kontekstis soodustab koordineeritud lähenemist keskkonnakaitsele ning annab avalikkusele ja teistele huvirühmadele võimaluse reageerida.
Läänemere ökosüsteemi põhjalik analüüs
Espoo aruandesse on koondatud aastatepikkuste põhjalike uurimistööde, väliuuringute ja vaatluste tulemused. See aruanne on rohkem kui vaid üks verstapost konkreetse projekti ajaloos, selles sisalduv informatsioon annab meile põhjaliku ülevaate Läänemere ökosüsteemist ja gaasijuhtme marsruudile jäävast merepõhjast. Espoo aruanne on kättesaadav kümnes keeles ning selle saab alla laadida meie Raamatukogust.
Load Nord Streami gaasijuhtme ehitamiseks
Kuna Nord Stream läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa territoriaalvett ja/või majandusvööndeid, pidid kõik need viis riiki andma juhtme rajamiseks loa.
Kõik ehituse alustamiseks vajalikud load olid olemas 2010. aasta veebruariks. Kuna planeeritud gaasijuhtme rajamine võib mõjutada ka teisi Läänemere-äärseid riike, kaasati konsultatsioonidesse ka Poola, Leedu, Läti ja Eesti. Reeglina nõuavad riigid oma seadusandluse kohaselt enne loa väljastamist keskkonnamõjude hindamise (KMH) läbiviimist. Need KMH-d tuginesid Nord Streami poolt algatatud ja teostatud Läänemere merepõhja ja ökosüsteemi põhjalikel vaatlustel ja uuringutel.
Teeme kõik meist oleneva keskkonnamõjude leevendamiseks
KMH eesmärk on määratleda, prognoosida ja hinnata erinevaid võimalusi konkreetse projekti potentsiaalsete biofüüsikalist ja sotsiaalset keskkonda mõjutavate faktorite vähendamiseks ja vältimiseks. Potentsiaalsete mõjude leevendamiseks kasutatavate meetmete hulka kuuluvad näiteks sensitiivsete piirkondade vältimine, ehitustööde ajaline planeerimine arvesse võttes merelindude sigimisperioode ja kalade kudemisaega ning reostuse vältimiseks kasutuselevõetavad meetmed.
KMH-d viidi läbi kõikides riikides, mida gaasijuhe läbib ning mis pidid väljastama gaasijuhtme ehitamiseks ja opereerimiseks vajaliku loa. 2009. aasta märtsi alguseks oli Nord Stream esitanud KMH aruanded riikidele läbivaatamiseks. Aruanded tuginevad põhjalikele keskkonnauuringutele. Nord Stream Espoo aruanne esitati kõikidele riikidele, kelle territooriumi gaasijuhe läbib ning ka neile riikidele, keda see projekt veel mõjutada võib.
Lisaks kokkulepetele erinevate riikide valitsustega kogu Läänemere regioonis, on Nord Stream välja töötanud laiaulatusliku keskkonnaseireprogrammi , mis käivitati koos ehitustööde algusega 2010. aasta aprillis ning mis kestab kuni aastani 2016.
