Nord Streami gaasijuhtme planeerimine
Nord Streami Läänemerd läbiv gaasijuhe on kõige otsem ühendus Venemaa hiiglaslike gaasimaardlate ning Euroopa Liidu energiaturgude vahel. Kahetoruline gaasijuhtmesüsteem võtab enda alla Läänemere põhjast väiksema osa kui üks tuhandik ühest protsendist ning selle ehitus on planeeritud nii, et merealuse keskkonna häirimine oleks võimalikult lokaalne ja lühiajaline.
Et vähendada potentsiaalseid kahjulikke mõjusid merepõhjale, palkas Nord Stream tunnustatud sõltumatud eksperdid merenduse ja hüdrograafia alal läbi viima uuringuid ja analüüse tagamaks gaasitoru turvalisus ja selle opereerimise ohutus ning selle stabiilsus merepõhjas kogu kasutusaja vältel. Gaasijuhtme paigaldamise teostatavusuuringu d Läänemeres algasid 1997. aastal. Sellest ajast alates on põhjalikult läbi uuritud rohkem kui 2500 km2 ulatuses gaasijuhtme marsruudi piirkonda jäävat merepõhja. Esialgne uuring kattis üsna laia koridori, et torujuhtme marsruut paika panna. Seejärel viidi läbi põhjalikumad ja täpsemad uuringud kitsamas koridoris. Peale esialgseid vaatlusi korraldati veelgi põhjalikumad uuringud, mis katsid kitsamaid lõike gaasijuhtme potentsiaalsel marsruudil aastatel 2005-2008.
Rohkem kui 100 miljonit eurot investeeriti optimaalse marsruudi uuringutesse ja planeerimisse, lisaks sellele uuriti gaasijuhtme rajamise võimalikke keskkonnamõjusid. See oli kindlasti üks läbi aegade kõige põhjalikumaid Läänemere ökosüsteemi uuringud, kuhu kaasati rahvusvaheline teadlaste ja inseneride meeskond.
Planeerimisetappi kaasati üheksa riiki
Kuna gaasijuhe läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndeid või territoriaalvett ning selle rajamine võib mõjutada ka teisi riike, oli vastavalt Espoo konventsioonile vaja läbi viia ulatuslik lubade taotlemise ja konsultatsioonide protsess. Planeerimisjärgus kehtestati täiesti uued läbipaistvuse ning piiriüleste keskkonnamõjude teemalise rahvusvahelise keskkonna-alase koostöö standardid: selle Espoo konventsiooni poolt kehtestatud protsessi käigus ühendas Nord Stream kõik üheksa Läänemereriiki ning sellest sai läbi aegade üks kõige keerulisemaid rahvusvahelisi keskkonna-alaseid konsultatsioone.
Nord Streami projekti Espoo protsess algas ametlikult novembris 2006 ning kestis veebruarini 2007. Ka Nord Stream osales aktiivselt selles protsessis , mis andis kõikidele riikidele, keda gaasijuhtme rajamine mõjutada võib, võimaluse selle projektiga detailselt tutvuda. Alates 2007. aasta veebruarist kuni 2009. aasta juunini osales Nord Stream rohkem kui 200-l avalikul arutelul, erinevate huvirühmade koosolekutel ning konverentsidel Läänemere-äärsetes riikides. Kõik ehituse alustamiseks vajalikud load olid olemas 2010. aasta veebruariks ning ehitus algas aprillis 2010.
Gaasijuhtme projekti logistika
2006. aastal alustasid Nord Streami eksperdid logistika planeerimist, mis on selle projekti puhul ajakriitiline aspekt. Esimene logistiline plaan, milles pandi paika olulised põhijooned, töötati välja aastal 2006, neli aastat enne esimese toru ehituse algust. Rohkem kui 100 miljoni euro suurune investeering Nord Streami projektiga seotud sadamate infrastruktuuridesse demonstreerib ettevõtte rohelist ning jätkusuutlikku logistikakontseptsiooni.
Kahetoruline gaasijuhe koosneb rohkem kui 200 000-st betooniga kaetud torust. Nende torude tootmine, betoneerimine, ladustamine ning nende transport laevale kuuluvad kõik Nord Streami poolt väljatöötatud logistikaketti. Esimese toru ehituse alguseks 2010. aasta aprillis oli juba umbes kaks kolmandikku ehituseks vajalikest torudest ladustatud strateegilise asukohaga sadamatesse Läänemere ümbruses. Valitud sadamad olid kõik osa lühikeste transpordimarsruutide ning laeva- ja rongiliikluse strateegiast. Tänu sellele lühimarsruutide kontseptsioonile ja keskkonnasõbraliku transpordi kasutamisele on võrreldes teiste võimalustega võimalik säästa ligikaudu 200 000 tonni CO2.
2010. aastal omistas Saksamaa Logistika Assotsiatsioon Nord Streamile selle rohelise logistika kontseptsiooni eest prestiižika Saksamaa logistikaauhinna.