Tänu seireprogrammidele kogutakse olulisi ökoloogilisi andmeid
Nord Stream planeerib investeerida ligikaudu 40 miljonit eurot keskkonna- ja sotsiaalseireprogrammidesse, et omada ülevaadet kõikidest gaasijuhtme ehituse ja opereerimise poolt tekitatud mõjudest kuni aastani 2016.
Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa poolt väljastatavate riiklike lubade nõuete kohaselt töötas Nord Stream välja viis riiklikku keskkonnaseirekava. Kõikide nende kavade eesmärk on dokumenteerida gaasijuhtme ehitamise ja opereerimise poolt tekitatud keskkonnamõjusid vastavates piirkondades. Riiklikud seirekavad on välja töötatud vastavalt iga riigi poolt esitatud nõudmistele. Rohkem kui 20 firmat tegeleb riiklikes keskkonna- ja sotsiaalseireprogrammides paika pandud uuringute läbiviimisega. Nende uuringute eesmärk on kindlaks määrata, kas ja kuidas on Nord Streami kahetorulise gaasijuhtme ehitus mõjutanud Läänemere taimestikku ja loomastikku.
Viis riiki, viis programmi
Programmid käivitati gaasijuhtme esimese toru rajamise alguses 2010. aasta aprillis ning nende täitmine jätkub gaasitorude opereerimisjärgus kuni aastani 2016. 2010. ja 2011. aastal investeeris Nord Stream keskkonna- ja sotsiaalseire programmidesse 20 miljonit eurot. Seire tulemused aitavad tagada riiklikes lubades sätestatud tingimuste täitmist ning nende tulemuste põhjal võetakse vajadusel tarvitusele korrektiivsed meetmed.
Seireprogrammide käigus uuritakse kuutteist erinevat aspekti, nende hulgas veekvaliteeti, merepõhja setteid, kalu, linde ja mereimetajaid. Uuritavad aspektid võivad riigiti varieeruda vastavalt riikide keskkonna eripäradele ning ehitustööde iseloomule konkreetses piirkonnas. Proove kogutakse umbes 1000-st erinevast paigast terve marsruudi ulatuses Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal. Proovide analüüsimisega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud laboratooriumid. Tulemused koondatakse Nord Streami iga-aastasesse seirearuandesse ning jagatakse kõigi viie riigi riiklikele ametkondadele. Aruanne on kättesaadav ka avalikkusele meie Raamatukogus. Lisaks uurimistulemuste põhjal koostatud aruande esitamisele jagab Nord Stream olemasolevaid uuringutulemusi ka Läänemere kaitsmisega tegeleva organisatsiooniga HELCOM. Seireprogrammide käigus kogutud andmed toetavad HELCOMi Läänemere tegevuskava, mille eesmärk on saavutada Läänemere hea ökoloogiline seisund aastaks 2021.
Põhjalikud algandmed
Selleks, et oleks võimalik seireprogrammide käigus kogutavaid andmeid millegagi võrrelda, tegeleti andmete kogumisega Läänemere taimestiku ja loomastiku kohta juba enne gaasijuhtme rajamise algust alates 1995. aastast. Siiamaani on kõik seireprogrammi käigus läbi viidud uurimuste tulemusena saadud väärtused mahtunud enne riiklike lubade väljastamist teostatud KMH-des esitatud piiridesse.
Kõige rohkem mõjutab loodust tõenäoliselt kahetorulise gaasijuhtme ehitus, mitte aga torude vettelaskmine ise. Torude merepõhjale asetamine põhjustab ainult kerget sogasust ja põhjasette üleskeerutamist, mis kaob kiiresti. Sellised ehitustegevused nagu merepõhja kündmine, süvendamine või kivide paigaldamine merepõhja mõjutavad veealust elu oluliselt rohkem, kuigi ka nende tegevuste puhul on mõju lühiajaline. Keskkonnaseired jätkuvad ka gaasijuhtme kasutamise esimestel aastatel.
Kui gaasijuhe on juba paigas, ei oma ta loodusele mingit märkimisväärset mõju - välja arvatud üks positiivne külg. Gaasitorud on nagu kunstlik veealune kalju, mis loob uue asuala taimestikule, kaladele ja muule loomastikule.