Maagaas: oluline osa energiasegust
Üha kasvav energiavajadus on tekitanud Euroopas elava diskussiooni teemal, milline oleks ideaalne erinevate energiaallikate kombinatsioon, mis rahuldaks ühiskonna kasvavat energiavajadust tulevikus. Euroopa Liit töötab pidevalt selle nimel, et saavutada 2020. aastaks energiapaketis "20-20-20" sisalduvat eesmärki vähendada kasvuhoonegaase 20% võrra võrreldes 1990-ndate tasemega. Maagaas on kõige keskkonnasõbralikum ning kõige madalama CO2 emissioonitasemega fossiilkütus. Maagaasil töötavad jõujaamad toodavad kivisöel töötavatega võrreldes 50% vähem CO2. 2010. aasta augustis avaldatud uurimuses väidab Greenpeace, et maagaas on ainus võimalik valik teel taastuvenergia kasutamise poole.
Maagaasi kasutamine aitab kaasa kliimamuutuste ennetamisele
Vaatlejad ja analüütikud võrdlesid erinevate energiasegude kasutamise hinda, teostatavust ning potentsiaalseid keskkonnamõjusid – võrdluses toodi välja maagaas, nafta, kivisüsi, hüdroelekter, tuumajaamad ning taastuvenergia ressursid nagu biokütused, tuule- ja päikeseenergia. Kõikidel nendel energiaressurssidel on omad praktilised ja majanduslikud nüansid. Nafta emissioonitase on 25% kõrgem kui maagaasil. Gaas on ka efektiivsem: 55 miljardi kuupmeetri (mkm) gaasi energiamaht – Nord Streami gaasijuhtme kaudu aastas tarnitav kogus – on võrdne 50 miljoni tonni naftaga või 280 Lääne- ja Põhjamerd ületava naftatankeriga aastas.
Kivisüsi emiteerib poole rohkem CO2 kui maagaas. Nn. puhta kivisöe tehnoloogiad on küll olemas, ent nende kasutamist takistab kõrge hind. Euroopa on oma energiavajaduse rahuldamiseks juba sunnitud suurendama kivisöe importi. Kui EL vahetaks oma energiatootmises kivisöe välja maagaasi vastu, väheneks CO2 emissioon 207 miljoni tonni võrra aastas. See on suurem kogus CO2 kui praegu emiteerivad Rootsi, Soome, Taani ja kolm Balti riiki kokku. Kui Nord Streami kaudu transporditav 55 mkm gaasi kasutataks kivisöe asemel elektri tootmiseks, väheneks CO2 emissioon EL-s rohkem kui 112 miljoni tonni võrra.
Varem arvati, et energiapuuduse probleemi maailmas lahendaks tuumaenergia, ent selles osas on tänaseni õhus küsimused tuumaenergia ohutuse, turvalisuse ning tuumajäätmete ladustamise osas.
Energiahulk, mis saab kättesaadavaks tänu Nord Streami gaasijuhtmele võrdub energiaga, mida suudaks toota 33 uut tuumajaama maksumusega umbes 100 miljardit eurot. Vastavalt USA Tuumaenergia instituudi andmetele toodaks need jaamad umbes 660 tonni radioaktiivseid jäätmeid aastas.
Gaas kui üleminekutehnoloogia
Maagaasi saab elektritootmises kasutada paindlikult kõrvuti teiste energiaallikatega, näiteks taastuvenergiaga. Maagaas mängib olulist rolli EL edasises arengus taastuvenergia (tuule-, päikese- ja mereenergia) kasutamise suunas, et täita oma 2020. aastaks seatud eesmärke. Ent ajani, mil EL võtab kasutusele turvalised alternatiivsed energiaallikad, kulub veel palju aastaid ning selle aja jooksul on Nord Streami roll regiooni kasvava energiavajaduse rahuldamisel väga oluline.
Kuna paljud valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid eelistavad maagaasi teistele fossiilkütustele tänu selle madalale keskkonnamõjule, on maagaasi kasutamine üleminekutehnoloogiana järgmiste aastate jooksul kindlustatud. Greenpeace’i uurimuses “Energia [R]evolutsioon – säästva energia kasutamise võimalused maailmas“ väidetakse, et elektrisektoris loobutakse kõige esimesena fossiilkütuste kasutamisest – seda aastaks 2070. Üle 93% elektrist toodetakse siis taastuvenergia allikatest ning allesjäänud maagaasil töötavaid jõujaamu kasutatakse tagavaravariandina.
Nord Stream ei ole ainus Euroopasse kavandatud gaasijuhe, samas on selle rajamine hetkel kõige kaugemale jõudnud, kuna esimene toru on praeguseks valmis ja teise toru ehitus käib. Ühtegi teist uut gaasijuhet võimsusega üle 10 mkm aastas ei ole planeeritud kasutusele võtta enne 2015. aastat. Nord Streami gaasijuhtme teine toru võetakse eeldatavasti kasutusele 2012. aasta kolmandas kvartalis ning see on valmis gaasi transportimiseks sama aasta viimaseks kvartaliks. Nende kahe gaasitoru kaudu tarnitakse Euroopasse kokku kuni 55 mkm gaasi aastas.
Nord Streami varustatakse gaasiga kogu Venemaa gaasisüsteemi kaudu. Üks peamisi Nord Streami gaasiallikaid on Venemaal Lääne-Siberis asuv Južno-Russkoje gaasiväli. Južno-Russkoje väljalt ammutatava gaasi kogus võib aastas küündida ligikaudu 25 miljardi kuupmeetrini. Uuringuid teostab Gazpromi, E.ON Ruhrgasi ja Wintershalli ühisettevõte Severneftegazprom. Ühendades omavahel Venemaa ulatuslikud gaasimaardlad ja Euroopa gaasivõrgud, rahuldab Nord Stream rohkem kui 26 miljoni majapidamise energiavajaduse. Lisaks sellele varustab erasektori poolt finantseeritud Nord Stream Euroopat vajaliku energiaga Euroopa maksumaksja jaoks täiesti tasuta.