Ökoloogilise sobivuse põhjalikud uuringud

Koostöös erinevate sõltumatute firmadega viis Nord Stream Läänemeres läbi tohutu hulga erinevaid uuringuid. Nende uuringute tulemuste abil pandi paika gaasijuhtme tehniline lahendus ning optimaalne marsruut, mis muudaks keskkonnamõjud võimalikult minimaalseks.

Nord Stream investeeris rohkem kui 100 miljonit eurot keskkonnamõjude uuringutesse ning keskkonnaplaneerimisse, et kindlustada gaasijuhtme projekti ja marsruudi ohutus ja keskkonnaturvalisus. Väärikad sõltumatud koostööpartnerid Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Norras, Soomes ja Taanis viisid läbi merepõhja vaatlused ning teised uuringud. Tööstusliider Saipem Energy Services (endine Snamprogetti, Itaalia) töötas välja detailse tehnilise lahenduse.

Uuringud viidi läbi paljudes valdkondades

Nord Streami gaasijuhtme rajamiseks vajalikud uuringud katsid kolm laia valdkonda. Esiteks füüsiline keskkond, mis hõlmab merepõhja, merevett ja atmosfääri. Näiteks geoloogilisi ja inseneriuuringuid tehti neljas etapis enam kui 40 000-l kilomeetril, sealhulgas teostati ka 6400 kilomeetri ulatuses gradiomeetriuuringuid. Teiseks bioloogiline keskkond, mis hõlmab veealust taimestikku ja loomastikku ning looduskaitsealasid. Keskkonnauuringute käigus analüüsiti 96-s erinevas seirejaamas võetud rohkem kui 1000 vee- ja pinnaseproovi ning 77-s seirejaamas jälgiti kalade, mereimetajate ja lindude käitumist. Kolmas valdkond keskendus sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, mille alla käivad kalatööstused, merendus ja laevandus, turism ja meelelahutus, merega seotud kultuuripärandid, sõjaväelised operatsioonid ja avamere ettevõtted nagu näiteks tuulepargid.

Tööde käigus uuriti põhjalikult, kuidas mõjutavad neid kolme valdkonda planeeritud tegevused nagu gaasijuhtme ehitus ning ka võimalikud ettenägematud sündmused nagu gaasijuhtme kahjustus või lahingumoona juhuslik plahvatus. Kõikidel juhtudel analüüsiti kõigepealt, kui tõenäolised sellised juhtumid on; teiseks, kui suured on neist tingitud võimalikud kahjustused; ning lõpuks, kuidas tagajärgi leevendada või isegi täielikult ennetada juba planeerimisprotsessi käigus. Uuringud näitasid, et enamik võimalikest ehituse poolt põhjustatud mõjudest on ebaolulised ning võimalikud olulised mõjud suutis Nord Stream juba planeerimisjärgus ennetada. Nord Streami projekti ohutus- ja riskianalüüsi kinnitasid sõltumatud Det Norske Veritas eksperdid.

Gaasijuhtme ehitustööde mõjud on ajutised

Potentsiaalsete "mõjude" tähtsust saab hinnata erinevate faktorite kaudu. Nendeks faktoritest on mõju allikas; mõju kestvus; mõju füüsiline ulatus; mõju intensiivsus, võttes arvesse selle ilmnemise keskkonna väärtust ja sensitiivsust; ning lõpuks ka konkreetse mõju vähendamiseks või vältimiseks kasutusele võetavate meetmete efektiivsus. Ühtegi Nord Streami projekti poolt avaldatavat mõju ei hinnanud uuringuid läbi viinud sõltumatud eksperdid "kõrge riskiga" või "määrava tähtsusega" mõjuks.

Põhjalike keskkonnauuringute põhjal võib väita, et kui gaasitorud on paigaldatud ning merepõhi taastunud, taastuvad ka kõik vahepealsest tegevusest mõjutatud mereasukad.

 Läbiviidud uuringud

2005-2006  Korraldati põhjalikud väliuuringud selleks, et hinnata okeanograafiat, vett, põhjasetteid, bioloogilisi aspekte ning muud olulist. Väliuuringud keskendusid neile valdkondadele, mida Nord Streami tegevus kõige tõenäolisemalt mõjutab.         
2005-2006 Esimene geofüüsikaline uuring keskendus Nord Streami esialgse marsruudi põhjalikule kontrollimisele ning selle eesmärk oli välja selgitada merepõhja seisund kahe kilomeetri laiuses koridoris ning otsida võimalikke takistusi nagu laevavrakid, suured kaljud ning sügavikud.
2007-2008 Planeeritud marsruudi kinnitamiseks korraldati detailne avamere geofüüsikaline uuring ning kogu ala otsiti ülima põhjalikkusega läbi, et leida laskemoona või teisi objekte, mis võiksid ohustada gaasijuhtme paigaldamist.
2007-2008 Taani ja Soome võimude palvel korraldati lisaks marsruudi optimeerimise uuringud. Selle uuringu tulemused avaldati 2008. aasta mais, nende põhjal tehti otsus nn. S-marsruudi kasuks ning otsustati, et gaasijuhe möödub Taanile kuuluvast Bornholmi saarest lõuna poolt.

        

        

Kasutustingimused

Meie koduleheküljel olev informatsioon on selle avaldamise ajal meile teadaolevalt korrektne. Siiski ei vastuta Nord Stream AG selle internetilehekülje sisulise täpsuse eest.

Loe edasi