Nord Stream esitleb keskkonnaseire tulemusi
- Nord Stream avaldab aruande, mis sisaldab kõiki 2010. aasta seire tulemusi
- Seire tulemused näitavad, et mõju keskkonnale on kooskõlas keskkonnamõjude hindamise dokumentatsiooniga või on mõju väiksem kui algselt eeldatud.
10 oktoober 2011 | Zug | Seoses maagaasijuhtme käitamise ja opereerimisega Läänemeres, teostab Nord Stream igas riigis, mille vetest toru läbi läheb mahukat keskkonna ja sotsiaal-majandusliku seiret. Enamgi veel, et tagada läbipaistvat ülevaadet projektist esitleb Nord Stream omal inistatiiivil riiklike seirete tulemusi. Üldine aruanne, mis avadatakse täna, sisaldab tulemusi 1 000st erinevast asukohast torujuhtme teekonnal.
Peamine järeldus 2010. aasta seire tulemuste põhjal on, et gaasijuhtme ehitusel ei ole olnud olulist mõju keskkonnale. Nord Streami keskkkonnmõjude hindamise (KMH) kalkualtsioonid ja mudelid on olnud täpsed ja mõju keskkonnale on olnud KMHga kooskõlas või on mõju olnud väiksem kui eeldatud.
Nord Streami seireprogramm tugineb ja on kooskõlas kõigi riikide õigussüsteemidega.Tingitud georgraafilisest lähedusest, seirati piiriülesed mõjusid Soome Eesti ja Venemaa Soome suunal, Soome lahes. Täna, avadalatav aruanne saadetakse kõigisse üheksasse Läänemere-äärseesse riiki (Venemaale, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaale, Poolasse, Leetu, Lätisse ja Eestisse).
Nord Streami keskkonnaseire programm koosneb 16-st erinevast osast nagu gaasitoru ehitamise mõju vee kvaliteedile, merepõhja hoovustele, lindudele, kaladele ja merepõhja taastumisele. Seire hõlmab ka sotsiaalmajanduslikke aspekte, näiteks võimalik mõju kultuuripärandile ja töönduslikule kalapüügile.
Enam kui 20 spetsialset ettevõtet ja uurimisasutust on sõlminud lepingu Nord Streamiga, uuringute teostamiseks. Nende hulka kuuluvad: Luode Consulting OY (Soome), SYKE Marine Research Centre (Soome), Marin Mätteknik AB (Rootsi), DHI Water Environment Health (Taani), Marine Monitoring AB (Rootsi), AquaVision (Holland), Freie Universität Berlin (Saksamaa) ja Ecosafety (Venemaa).
Andmed analüüsitakse rahvusvaheliselt tunnustatud laboratooriumides nagu Soomes asuvad ALS Scandinavia ja Verifin. Tulemused esitatakse nende riiklikide keskkonnaasutustele, mille vetest toru läbi läheb. Nord Stream plaanib investeerida 40 miljonit eurot keskkonna- ja sotsiaalseire programmi kuni aastani 2016. Igal aastal esitatakse kokkuvõtlik aruanne. Allpool on ülevaade senistest seire tulemustest iga riigi kohta.
Venemaa
- Seire tulemused näitavad, et mõju keskkonnale on lokaalne lühiajaline.
- Hoolimata ehitustöödest Portovaja lahes 2010. aastal ei ole vee kvaliteet märkimisväärselt mõjutatud.
- Hõljuvainete konsentratsioonid osutusid madalamateks kui on märgitud Vene ekspetride varasemalt heaks kiidetud projekteerimisdokumentatsioonis.
Soome
- Lahingumoonast puhastamise, kivide kaadamise ja torujuhtme asetamise mõjud olid vähesed või mittearvestatavad, lokaalsed ja piiratud lühiajalise lahustunud merepõhja setetes. Ehitusest põhjustatud kahjulike ainete levik oli minimaalne ja mõju taimestikule ja loomastikule oli mittearvestatav.
- Ei täheldatud Soome vetes teostatud tööde piiriülest mõju Eestimajandusvööndile ega Venemaa vetes teostatud ehitustööde mõju Soome majandusvööndile.
- Seire tulemused kinnitavad, et keskkonnamõju hindamise algsed mudelid on olnud konservatiivsed.
- Seire näitas, et lahingumoonast puhastamine ega torujuhtme paigaldamine ei avaldanud mõju kaablitele, tünnidele ega kõrge kultuurilise väärtusega vrakkidele.
Rootsi
- Rootsis 2010. aastal teostatud vee kvaliteedi, hüdrograafia, kalade, taimestiku ja kalanduse seire keskendus ehitustegevusest ja käitustegevustest põhjustatud mõju mõõtmiseks kahele Natura 2000 piirkonnale: Hoburgs Bank ja Norra Midsjöbanken.
- 2011. aasta tulemused on positiivsed (aruanne saadetud Rootsi ametkondadele 2011. aasta juunis, vaata siit). Näiteks puudub mõju merepõhja hoovustele, soolase vee sissevoolule Läänemerre ning samuti pole negatiivset mõju reostusaine esinemisele rannakarpides. Need tulemused lisatakse järgmisesse aasta aruandesse (2011).
- Hägususe mõõtmise tulemused kahe Natura 2000 piirkonna, Hoburgs Banki ja Norra Midsjöbankeni näitavad madalamaid tasemeid, kui hinnati keskkonnauuringus. Rootsi Valitsuse antud loas määratud künnisele 15 mg/l ei jõutud ligilähedalegi. Tegelikkuses oli keskmine hägusus alla 2 mg/l Nord Streami kaevetööde ajal. Tulemused lisatakse järgmisesse aastaaruandesse (2011).
Taani
- Vrakkide seire näitas, et enne ja peale esimese torujuhtme paigaldamist ei ole märgata ei kahjustusi ega häiritust kultuuripärandi piirkondades.
- Keemilise lahingumoona uuring näitas, et kahjustusi ei esinenud viiel keemilisel lahingumoona objektil esimese torujuhtme ehitusel.
- Seire tegevused merepõhja setete, hüdrograafia, kala ja põhjaelustiku kohta Taanis 2010. aasta jooksul olid fokusseeritud lähteandmete kogumisele, et mõõta mõjusid ehituse ajal ja käitamisel.
Saksamaa
- Vee kvaliteedi seire näitas, et vee hägusus tulenevalt töödest oli kooskõlas Nord Streami eelnevalt planeeritud keskkonnamõjude hindamise mudeliga. Tulemused ulatusliku hägusese hindamiseks näitavad , et mõõdetav mõju puudus pelaagilisele keskkonnale.
- Mereimetajate seire tulemused näitavad, et veealune müra ei põhjustanud tuvastavat mõju hallhüljeste arvukusele Greifswaldi lahes ega pringlitele Pommeri lahes.
- Merelindude õhuseire näitas, et Nord Streami aluste ehitustegevuse müra oli häiringu lisaallikas, kuid selle mõju ei ole võimalik eristada kaubalaevade poolt tekitatud müra mõjust. Hüljeste seire tulemused näitasid, et arvestatavat häirimise mõju ei ilmenud merealuste ehitustööde käigus maist detsembrini 2010. aastal.
Aruannet on võimalik alla laadida siit.